Mullu Pariisis peetud X Euroopa Toitumiskonverentsi kõige uudsem teema oli kahtlemata plenaarloeng “Leptiin ja rasvumuse bioloogiline baas” (“Leptine and the biologic basis of obesity” – Howard Hughes Medical Institute, The Rockefeller University, New York, NY, USA), lektor Jeffrey M. Friedman.

Plenaarloeng osutus koguni sedavõrd uudseks, et konverentsi käigus pöördusid ettekandjad korduvalt selles loengus esitatud andmete juurde tagasi. Et lugejal oleks kergem mõista selles sisalduvat uudsust, annan konverentsist osavõtjana lühikese ülevaate hormoon leptiinist.

Leptiini olemus
1994. a avastatud hormooni süvauuringutega tegeldakse intensiivselt ning on fikseeritud lühidalt tema olemus. Leptiin on hormoon, mis algatab tagasisidesignaali rasvkoest. Ta on moduleeriv kehakaalu ja sigimisfunktsiooni reguleerivates neuraalsetes ja hormonaalsetes süsteemides (vt “Seedimine, toitumine, dieedid.” Selma Teesalu, Tiiu Vihalemm, Tartu 2001, lk 265).

Inimese energiatasakaalu regulatsioonis on paljude hormoonide ja mediaatorite keeruline võrgustik, mida praegu tuntakse vaid osaliselt (“Endokrinoloogia”, lk 483, Medicina 2003). Leptinogeeni ja leptiiniretseptorgeeni mutatsioonid kutsuvad hiirtel ja rottidel esile märgatava rasvumise. Mutatsioone on leitud ka mõnel inimesel, kellel juba lapseeas on alanud tugev rasvumine (samas, lk 482).

Olulised ravitulemused
Jeffrey M. Friedman demonstreeris toitumiskonverentsi plenaarloengul veenvalt leptiiniga ravitud laste ravitulemusi. Leptiinravi normaliseeris lastel kiiresti liigse söögiisu ja mõne aja pärast kehakaal normaliseerus. Lektor tõi andmeid selle kohta, et madal leptiinitase patsientidel, kellel tuvastati leptinogeeni mutatsioonid, assotsieerus teiste tervisehäiretega nagu infertiilsus, diabeet, immuunsüsteemi ebanormaalsus, mis kõik korrigeeriti leptiinraviga. Need leiud omavad suurt tähtsust tõestamaks seost leptiini taseme ja neuroendokriinse süsteemi vahel.

Madala leptiinitasemega naistel on madalam reproduktiivne võime. Samuti mõjutab leptiini tase hüpotalamus-hüpofüüsi telje türeoidhormoonide taseme kontrolli, mõjutab selle metabolismi, põhjustab halvenenud glükoosi homöostaasi ning immuunsüsteemi puudulikkust. Seega leptiin kindlustab seose toitumusliku seisundi ja paljude teiste füsioloogiliste süsteemide vahel.

Need tulemused on loonud aluse leptiiniteraapiaks eeskätt rasvumuse, aga ka mitmete diabeedi vormide puhul, k.a lipodüstroofia ja hüpotalaamiline amenorröa (hypothalamic amenorrhoea). Viimane seisneb menstruatsioonide lakkamises, eriti kõhnadel naistel.

Plenaarloengu autor näitas veenvalt, et tuleviku-uuringud peaksid olema suunatud hormoon leptiinile, mis reguleerib toitekäitumist kui tüüpilist motiveeritud käitumise kontrolli. (Loengu lühikokkuvõte on avaldatud Internetis http://content.karger.com/produktedb/produkte.asp?doi=105114 (lk 2, PL-3) ja väljaandes Annals of Nutritional Metabolism 2007, 51 (suppl 1), 22007 lk 2 Plenary Lectures 10th European Nutrition Conference.)

Leptiini kohta esitati konverentsil veel mitu ettekannet, samuti ka teise neuropeptiidi – ghreliini – kohta. Ka ghreliinil on sidestaja osa seedekulgla ja hüpotalamuse-hüpofüüsi vahel, informeerides aju toidu ja kalorite tarbimisest ning mõjutades isu ja kasvuhormooni sekretsiooni, s.t toidu tarbimist ja keha kasvu. (Ghreliini kohta lähemalt vt “Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas”, lk 133, Selma Teesalu, 2006.)

Juured on energiahäiretes
Leptiini käsitleva plenaarloengu autor rääkis umbes 30 minutit oma loengust inimorganismi energiavahetusest. Kõikidel kaaluprobleemidel, söömishäiretel ja meeleolulangustel on juured mingil moel energiahäiretes. Positiivne energiavool ja kasulikud toidud hoiavad inimest tugeva ja tervena. Negatiivne energiavool ja isikule mittesobivad toidud tekitavad väsimust ja tervisehäireid. Kokkuvõtvalt võib väita, et kõige olulisem uudis nimetatud konverentsil oli: rasvumus jpt probleemid on ravitavad rasvkoe hormooni leptiiniga.

Arutleti sisutihedalt ka nn kolesteroolilegendi teemal. Teatavasti on aastakümneid kestnud kolesteroolipaanika. Konverentsil jäi kõlama seisukoht, et selline paanika ei ole millegagi põhjendatud, kuna ei ole veenvaid tõendeid, et oleks seos vere kolesterooli ja ateroskleroosi vahel. Kui ligikaudu 30 protsenti patsientidest ei reageeri statiinidele, siis ei ole millegagi põhjendatud kolesteroolitaseme langetamine statiinidega, vaid hoopiski lipiidide ainevahetuse korrastamine õige letsitiini ja oomega-3 rasvhapete sisaldusega toidus.

Ettekanne DHEA teemal
Allakirjutanu ettekanne (kaasautorid M. Roosalu, I.-O. Vaasa, I. Kalits) “Dehüdroepiandrosterooni (DHEA) prekursor diosgeniin parandab postmenopausaalse osteoporoosi ravitulemusi” esitati sektsioonis “Toitumine ja vananemine” (Nutrition and Ageing) alajaotuses “Toidukomponendid ja kudede areng” (Nutrients and Tissue Development). Ettekandes käsitleti menopausaalset osteoporoosi ja selle ravi loodustoodete abil. Miks just toitumiskonverentsidel pööratakse erilist tähelepanu loodustoodetega seonduvatele uuringutele?

Eestis on suhteliselt vähe teada neerupealise hormoonist dehüdroepiandrosteroonist (DHEA). Hormooni DHEA toodab neerupealiste koore zona glomerulosa. Lähtematerjal selle hormooni tootmiseks inimorganismis on kolesterool. DHEA ja ka selle sulfaatkonjugaat (DHEAS) on tähtsad neerupealiste androgeenid. Mingil määral tekib DHEAd ka munasarjades. DHEAS on pärit neerupealistest või moodustub DHEAst perifeersetes kudedes nagu maks ja rasvkude. DHEASi sisaldus veres on ligi 1000 korda suurem võrreldes DHEA sisaldusega (µmol/l vs nmol/l) ja see ei peegelda androgeenide sünteesis toimuvaid kiireid muutusi.

Inimese vananedes selle hormooni tootmine neerupealistes väheneb. DHEA metabolismi rajad inimorganismis on pikemalt teada, kuid tähelepanu sellele hormoonile on keskendunud alles viimastel aastatel.

“Nooruse hormoon”
Endokrinoloogid otsivad võimalusi, kuidas DHEA manustamisega leevendada vananemisega seonduvaid terviseprobleeme. Endokrinoloogia-alasetel rahvusvahelistel foorumitel on selle hormooni kohta rohkesti ettekandeid (vt nt http://www.endocrine-abstracts.org või paberväljaandes 8th European Congress of Endocrinology incorporating the British Endocrine Societies, 1–5 April 2006, Glasgow, UK).

In vivo ja in vitro katsete tulemusena on DHEAle antud veel nimetus “nooruse hormoon”. In vivo katsed on näidanud, et DHEAl on positiivne toime mälule, meeleolule, südameveresoonkonna probleemidele, luu- ja liigeseprobleemidele.

Tuginedes in vitro katsetes saadud tulemustele seoses DHEA toimega uute sünapsite moodustumisele, on neurofüsioloogid avaldanud arvamust, et sellel hormoonil võiks olla tähendus Alzheimeri tõve ennetamisel.

Jamsijuure kasutamine
Praegu selget soovitust selle hormooni kasutamiseks veel ei ole. Küll on aga rohkesti kirjandust selle hormooni eelastme diosgeniini kohta, mida sisaldab Ameerikas kasvav jamsijuur. See on taim, mida põliselanikud on ammustest aegadest kasutanud jõudu andva toiduainena. Fütoterapeudid (taimravi asjatundjad) soovitavad jamsijuurt reumaatiliste haiguste, jalgade verevarustushäirete ja jalgades aeg-ajalt tekkivate krampide korral.

Jamsijuurt soovitatakse toidu tõhustamiseks kasutada vananemisega seotud terviseprobleemide puhul nagu väsimus, meeleolu langus, veresoonte lupjumine, liigesevalud. Jamsijuur on mitu aastat Eesti apteekides retseptivabalt saadav koos täpsete soovitustega, mis lühidalt kõlavad nõnda: suurendab vaimset ja füüsilist heaolutunnet, annab juurde jõudu, parandab mälu, aitab toime tulla stressiga. Jamsijuure kohta on positiivset tagasisidet perearstidelt.

Kirjanduse andmetel on hormoon DHEA hästi mõjunud ka osteoporoosi puhul. Kuid kirjanduse andmed piirduvad ainult hormooni enda kasutamisega endokrinoloogide poolt, mitte selle hormooni eelastme diosgeniini kasutamisega.

TÜ kliinikumi laboris on võimalik DHEA ja DHEASi taset veres määrata. Uuring näitab, et nende hormoonide sisalduse vähenemine vanemas eas sarnaneb maailmakirjanduses tooduga ning Eestis esineb veelgi madalamat taset. Kas DHEA taset saaks mahedalt mõjutada tema eelastme diosgeniini abil?

Meie värske uurimus näitas, et jamsijuure kasutamine toidulisandina mõne kuu vältel tõstis mahedalt DHEA sisaldust, parandas enesetunnet ja meeleolu ning leevendas luu- ja liigeseprobleemidega seonduvaid kaebusi.

Osteoporoosi raviks
Meie uurimisgrupp eesotsas dr Irina Kalitsaga on mitmeid aastaid tegelnud postmenopausaalse osteoporoosi raviprobleemidega. On saadud häid tulemusi loodustoote kasutamisega, mis sisaldab taimseid östrogeene (fütoöstrogeene) ning neid mineraalaineid ja vitamiine, mis luu metabolismis olulised (Bonette Comp).

Kuna menopausis naine on tihti pärast osteoporoosi diagnoosimist depressioonis või stressis, lisasime neil juhtudel kõrvuti spetsiifilise osteoporoosi leevendava toidulisandiga jamsijuure. Tulemuseks andis nimetatud toidulisandite kombinatsioon parima tulemuse luutiheduse paranemisel (parim +8,1%, keskmine tulemus +7%). Kui fütoöstrogeene, mineraalaineid ning vitamiine sisaldavat loodustoodet kasutati ilma jamsijuureta, testiti küll aasta pärast paranemine, kuid see oli tagasihoidlikum (keskmiselt +5,5%, vahemikus +4,8...+6,2%).

Meie ettekanne Pariisis toimunud üle-euroopalisel toitumiskonverentsil oli ainus selleteemaline ja tekitas elavat huvi, sest postmenopausaalse osteoporoosi ravi loodustoodetega on seni veel suhteliselt vähe uuritud.

Sel konverentsil (nagu eelmistelgi) arutleti jätkuvalt kehakaalu korrastamiseks väljapakutud dieete ning rõhutati järjekindlalt valgurikka dieedi (Atkinsi dieet) ohtlikkust tervisele. Olid ka mõned ettekanded, mis käsitlesid varjatud toidutalumatust, mis ei mahu senituntud toiduallergia raamidesse.

Kokkuvõtteks
X Euroopa Toitumiskonverents oli sisutihe, hästi organiseeritud, teemad selgelt alajaotustesse paigutatud. Igal hommikul üks tund plenaarloengut, mitmed sümpoosionid teemadel diabeet, metaboolne sündroom, toiduohutus, elanikkonna eri vanusegruppide tegelik toitumine, fütoöstrogeenid ja nende soodne mõju luude ainevahetusele, transrasvhapete probleem jpt.

Korduvalt rõhutati: üldist tervislikku toitu ega toitumist ei ole olemas. Igal maal ja rahval ning igal indiviidil on vaja valida, mis just tema jaoks on tervislik. Et osata seda soovitada, selleks on vaja toitu ja toitumisprobleeme veel palju uurida. “Medicus curat, natura sanat” (“arst ravib, loodus parandab”).


SELMA TEESALU
Tartu ülikooli emeriitprofessor, M. D., Ph. D
 

Olulisemad kirjandusallikad DHEA probleemi mõistmiseks:

1. “Endokrinoloogia”. Tõlge eesti keelde, 2003, AS Medicina (orig. “Endokrinologia”, Kustamus OY Duodecim, 2000.)
2. “Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas”, Selma Teesalu, Tartu, 2006.


Allikas: Meditsiiniuudised Online, http://mu.ee